Ma ei tea, vôib-olla ma olen juhm ja piiratud inimene, aga ma ei saa ikkagi aru, miks Prantsusmaa Haridusministeerium valis lastele (10-12 a) näitamiseks välja filmi Gremlinid. Olin üks laste saatjaist ja kell 9 hommikul saime siis näha seda vapustavat Spielbergi 1984. aasta filmi. Mul oli vahel tahtmine saalist välja joosta, aga ei saanud, sest pidin laste peale sisisema.
*
Käisin eile üle pika-pika aja kontserdil. R. valvas lapsi ja mina tantsisin, koju jôudsin alles hommikul. Siin on palju selliseid pisikesi kontserdipaiku-baare, mis asuvad kuskil täielikus pärapôrgus, aga vôôrustavaid tihti üle Prantsusmaa tuntud bände. Mulle see meeldib, sest inimlik kontakt on neis paigus jube hea. Ma polnud tükk aega nii palju naernud ja tantsinud kui eile. Aga ma pean end veel harjutama siinse suure füüsilise lähedusega.... Me sôbrad siin on hirmsad kallistajad-embajad-musitajad ja ma ise ei ole eriti. Ja siis nad tulevad meelega ja kallistavad mind, ja ma tômban pulgaks ja külm higi tuleb laubale ja kannatan vaikselt selle hetke ära. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar