Aitäh ôpetaja Smirnovale, tânu kellele ma tean vene keeles, kuidas on vaheaeg.
Oleme jôudnud lôpuks kohale, piirkonda nimega Gers, kus on parajasti kâimas Marciaci jazzfestival. Marciac on imepisike linnake, kes pôhimôtteliselt elab sellest festivalist, mis iga aastaga aina kasvab. Tegu on Prantsusmaa parima jazzfestivaliga, kus kohal kôik vanad ja uued tegijad. Tâna linnas kâies tundus, et publikuks on pôhiliselt ûle 50 keskmisest jôukamad inimesed, pruunid ja valgete hammastega. Aga oli igasuguseid tegelasi.
Aga selleks, et siia jôuda, oli meil vaja lâbida ûle 700 km ja otsustasime asja vôtta rahulikult. Hakkasime neljapâeval sôitma, et jôuda laupâeva pârastlôunaks kohale. Neljapâeval oli pâikese kâes sooja 43 kraadi, nii et palju sôita ei jaksanudki. Leidsime koha kâmpingus, pidasime veesôda ja magasime kôrvuti pubekalaagriga. Eredamad hetked neljapâevast: R., kes loobib ôôsel vihaselt ôllepudeleid vastu kôkutavate noorukite telki; E. kes laseb liumâest alla, ise samal ajal kakades (palja pepuga); sûrr vanatâdi, kelle koera nimi oli "capsule" ehk "pudelikork". Tundus, et see nimi oli elust vôetud.
Reedel veetsime ôô ûhe veiniistanduse aias, mille omanikud tundusid millestki nii kohutavalt kibestunud. Üleûldse on meil jâtkuvalt tunne, et sôbralikuimad inimesed on Bretoonimaal.
Ja noh, siin on muidugi ideaalne. Kinnine aed turvalise basseini ja kiikedega lastele, mônus maja, fantastiline vaade kûngastega, kallid sôbrad, kelle lapsed on ka nii toredad... A. on ûhtâkki kasvanud, teeb siin oma toimetusi sôprade 6-aastase tûtrega; nad magavad kahekesi ûhes toas ja lobisevad tundide viisi enne, kui ûks neist âra vajub. Tâna ôppis rôngaga ujuma ja samas kûlmetas endal huuled siniseks. Vahetab kleite 7 korda pâevas ja ma lasen tal seda teha, sest mis sellest ikka on. E. rââgib ja rââgib, see on nii vinge, me saame kôik jutud âra juba rââgitud.
pühapäev
reede
Tundmused.
Elu seeski poleks uskunud, et ma kunagi millestki sellisest kirjutan. Vôi et ma üldse midagi sellist tunnetan, ma va kalgi südamega inime. Aga mul on algusest peale tunne, et siin korteris on peale meie keegi veel. Kuulen hääli noh. Aga see on selline hea kohalolek, mitte midagi ôudsat.
Eile hommikul kuulsime môlemad R.-ga selgelt kolme koputust aknale vôi meie aknaga uksele. Kohale minnes polnud ukse taga kedagi. See kordus veel üks kord. Ja siis paari tunni pärast, lôuna ajal ilmus ühtäkki meie ukse taha üks hiiglaslik must koer. Kraapis ukse taga, tahtis sisse, ja kuna me ei lasknud, siis heitis mati peale pikali ja lihtsalt oli seal ukse taga. Kui lapsed läksid hoovi peale mängima, läks tema ka alla neid valvama ja tuli tagasi, kui lapsed tulid tuppa. Kui koju tagasi tulime peale jalutuskäiku, oli nii rôômus. Aga R. ütles talle lôpuks täna hommikul, et ta peab ära minema, ja kujutage pilti, ta lihtsalt läkski. Ma olin öö otsa ta pärast südant valutanud, juba temasse kiindunud ja kurvastanud, et me ei saaks teda iial endale jätta. Ja siis ta lihtsalt läkski ära. Selline tark koer oli.
Eile hommikul kuulsime môlemad R.-ga selgelt kolme koputust aknale vôi meie aknaga uksele. Kohale minnes polnud ukse taga kedagi. See kordus veel üks kord. Ja siis paari tunni pärast, lôuna ajal ilmus ühtäkki meie ukse taha üks hiiglaslik must koer. Kraapis ukse taga, tahtis sisse, ja kuna me ei lasknud, siis heitis mati peale pikali ja lihtsalt oli seal ukse taga. Kui lapsed läksid hoovi peale mängima, läks tema ka alla neid valvama ja tuli tagasi, kui lapsed tulid tuppa. Kui koju tagasi tulime peale jalutuskäiku, oli nii rôômus. Aga R. ütles talle lôpuks täna hommikul, et ta peab ära minema, ja kujutage pilti, ta lihtsalt läkski. Ma olin öö otsa ta pärast südant valutanud, juba temasse kiindunud ja kurvastanud, et me ei saaks teda iial endale jätta. Ja siis ta lihtsalt läkski ära. Selline tark koer oli.
teisipäev
Murphy, mu vana sôber.
Ja tema seadused.
Eile just rôômustasin, et näe, saan küll negatiivsuse nôiaringist välja, näe, oskan küll hetkes olla ja hetke nautida, aga siis läks kôik jälle nii nagu alati.
Peale meie maitsvat dineed varastati küllatulnud sôbra auto ära. Kuulsime kummide vilinat ja läinud ta oligi. Aga tâna lastega linnas jalutades leidsin ma auto puhtjuhuslikult jälle ûles, nii et kôik lâks ikkagi hâsti.
Siis ônnestus mul jalg kardinaalselt vâlja vâânata ja noaga pool pôialt otsast lôigata.
Ja siis kuulsin, et mingi haige inimene virutas mu vâiksele ôele tânaval keset pâeva rusikaga nâkku paar pâeva tagasi.
No ma ei tea.
Eile just rôômustasin, et näe, saan küll negatiivsuse nôiaringist välja, näe, oskan küll hetkes olla ja hetke nautida, aga siis läks kôik jälle nii nagu alati.
Peale meie maitsvat dineed varastati küllatulnud sôbra auto ära. Kuulsime kummide vilinat ja läinud ta oligi. Aga tâna lastega linnas jalutades leidsin ma auto puhtjuhuslikult jälle ûles, nii et kôik lâks ikkagi hâsti.
Siis ônnestus mul jalg kardinaalselt vâlja vâânata ja noaga pool pôialt otsast lôigata.
Ja siis kuulsin, et mingi haige inimene virutas mu vâiksele ôele tânaval keset pâeva rusikaga nâkku paar pâeva tagasi.
No ma ei tea.
esmaspäev
Elu väiksed pisiasjad.
Praegu on kuidagi väga palju pisiasju, mille üle rôômustada:
- meie pööningul kuivavad riided nii kiiresti, mis on niiske Bretoonimaa kohta väga kôva sôna;
- meie korter on nii tore ja valgusküllane ja laste mänguasjad ei vedele enam igal pool, sest nad mängivad nii vahvalt oma toas;
- eile sain esimest korda nelja aasta jooksul teha omi asju laste ärkveloleku ajal. Ômblesin kardinaid ja lapsed mängisid samal ajal oma toas;
- E. ja A. jäävad nii hästi magama lôunal ja ôhtul, vaid üks unejutt, paarkümmend laulu ja uks kinni ja vaikus... ma ei suuda seda ikka veel uksuda, tahaks end alati näpistada, et "on see tôesti tôsi?";
- meil on jälle toataimi (eelmisel aastal ei olnud, sest neid pold kuskile panna meie kuubikus);
- Bretoonimaale jôudis lôpuks ometi suvi;
- peale kolimist on kodus ainult vajalikud asjad ôiges kohas, mitte nii nagu tavaliselt, et palju asju igal pool;
- E. jutustab nii palju ja nii selgelt.
Ah, see on selle tänase päikese viga.
Sellest ei taha kirjutada, et tööd ja raha ja minu inimesi ja emmet pole.
Lähen süüa tegema, meil on tâna ôhtul pidulik dinee hea sôbra auks.
- meie pööningul kuivavad riided nii kiiresti, mis on niiske Bretoonimaa kohta väga kôva sôna;
- meie korter on nii tore ja valgusküllane ja laste mänguasjad ei vedele enam igal pool, sest nad mängivad nii vahvalt oma toas;
- eile sain esimest korda nelja aasta jooksul teha omi asju laste ärkveloleku ajal. Ômblesin kardinaid ja lapsed mängisid samal ajal oma toas;
- E. ja A. jäävad nii hästi magama lôunal ja ôhtul, vaid üks unejutt, paarkümmend laulu ja uks kinni ja vaikus... ma ei suuda seda ikka veel uksuda, tahaks end alati näpistada, et "on see tôesti tôsi?";
- meil on jälle toataimi (eelmisel aastal ei olnud, sest neid pold kuskile panna meie kuubikus);
- Bretoonimaale jôudis lôpuks ometi suvi;
- peale kolimist on kodus ainult vajalikud asjad ôiges kohas, mitte nii nagu tavaliselt, et palju asju igal pool;
- E. jutustab nii palju ja nii selgelt.
Ah, see on selle tänase päikese viga.
Sellest ei taha kirjutada, et tööd ja raha ja minu inimesi ja emmet pole.
Lähen süüa tegema, meil on tâna ôhtul pidulik dinee hea sôbra auks.
laupäev
Kirkaimad hetked Eestist:
 |
| Stromka! |
 |
| Pirta! |
 |
| Lodumütsi reklaam! |
 |
| Naised veavad atra ja mehed teevad pilti! |
 |
| Eputrillad! |
neljapäev
Kôik on uus juulikuus!
Istun oma uue korteri elutoas ja on tunne nagu istuksin ma alles peale nädalat aega püstiseismist. Täna ôhtuks sai kôik korter sisse seatud; olen kolm päeva tegutsenud nagu hull ja nüüd on kôik korras ja elatav. Meil on siin nii palju parem olla, kui selles teises korteris. Isegi kui naabriteks on mingid kahtlased tsirkuse- ja vanainimesed (ûhed ei rââgi meiega, teised rââgivad liiga palju), isegi kui alumisest korterist ôhkub meie omasse meeste deodorandi ja suitsuhaisu, isegi kui meil on ainult neli tooli, isegi kui ôues on jube vihmane ja toas on isegi kûlm, isegi kui dushiotsiku surve on olematu ja nii edasi. Meil on ikkagi siin hea olla, kôik on nii kodune ja oma kuidagi. Lapsed on rôômsad ja mângivad nii imekenasti koos, et uskumatu. A. puberteedikriis on ka jâlle môôdunud (tal oli see Eestis-kâies ära). Ja no R. on täiesti taevas, sest peale pikki aastaid on tal maalimiseks sisse seatud ateljee pôôningul. Minul pole muidugi oma tuba, mul on nurgake elutoas ja paar kapiriiulit magamistoas nagu alati.
Vahelduseks on väga hea lihtsalt kodus olla.
Aga mu kallis Eestimaa. Ma olin Eestis vâga ônnelik ja seekordne âratulek oli ûks minu elu raskemaid. Oleks tahtnud emme kohvrisse pakkida ja kaasa vôtta! Ka A. ilmutas tôsiseid igatsusetundeid ("Ma ei saagi enam vanaema kaissu hommikul minna!"). E. igatseb vanaema koera järgi, keda saaks kiusata. Ja mina kôigi oma heade sôprade jârgi, kes on nii omad.
Oleks tahtnud rohkemgi jôuda ja teha ja inimesi näha, keda ei jôudnudki näha, aga need vanaema ja lastelaste hetked olid mu jaoks kôige olulisemad. Midagi vâga ôiget on selles, kui lapsed elavad koos vanavanematega.
Ja Bretoonimaal ladistab vihma nagu oavarrest, see on lausa uskumatu, kui hull tänavuaastane ilm on. Kogu aeg sajab ja esimest korda elus saame siin komplimente oma päevitanud jume pârast.
Kôige parem uudis on aga see, et E. on hakanud ise magama jââma. Need, kes ei tea, teadku, et viimased kaks aastat on mu laps uinunud mu juustes sobrades ja praktiliselt ainult minu kaisus. Nii siis juhtuski, et paar pâeva tagasi ma tundsin, et ma lihtsalt ei jôua enam seal tundide viisi kûgeleda ja oodata ja rââkisin lapsega ja tilbendasin ukse vahel ja seletasin ja laulsin ja nii see lâks. Mu elukvaliteet, ja E. oma ka, on hûppeliselt paranenud. Ta kisas vaid esimesel ôhtul natuke, siis lâks R. ta juurde ja nii see lâks. Nûûd magavad môlemad lapsed koos lastetoas terve ôô ja tulevad alles hommikul kaissu.
Vôtan hoogu, et hakata "Kentauri" lugema, aga hoogu ei tule kuidagi. Vâga lame muidugi, aga niiiiiiiiiii paksud raamatud tekitavad mus ôôva, ma tean juba ette, et kuskil kolmveerandraamatu paiku hakkan diagonaalis lugema ja lehti kiiresti keerama, sest nii palju muud on ju teha ja lugeda... Tegu pole raamatute lugemise, vaid tarbimisega. Kui suudaks endale antud lubadusi tâide viia, siis vôiks lubada, et proovin tegeleda ûhe tegevuse ja môtelda ûhte môtet korraga.
Ahoi, me muremehed...
Vahelduseks on väga hea lihtsalt kodus olla.
Aga mu kallis Eestimaa. Ma olin Eestis vâga ônnelik ja seekordne âratulek oli ûks minu elu raskemaid. Oleks tahtnud emme kohvrisse pakkida ja kaasa vôtta! Ka A. ilmutas tôsiseid igatsusetundeid ("Ma ei saagi enam vanaema kaissu hommikul minna!"). E. igatseb vanaema koera järgi, keda saaks kiusata. Ja mina kôigi oma heade sôprade jârgi, kes on nii omad.
Oleks tahtnud rohkemgi jôuda ja teha ja inimesi näha, keda ei jôudnudki näha, aga need vanaema ja lastelaste hetked olid mu jaoks kôige olulisemad. Midagi vâga ôiget on selles, kui lapsed elavad koos vanavanematega.
Ja Bretoonimaal ladistab vihma nagu oavarrest, see on lausa uskumatu, kui hull tänavuaastane ilm on. Kogu aeg sajab ja esimest korda elus saame siin komplimente oma päevitanud jume pârast.
Kôige parem uudis on aga see, et E. on hakanud ise magama jââma. Need, kes ei tea, teadku, et viimased kaks aastat on mu laps uinunud mu juustes sobrades ja praktiliselt ainult minu kaisus. Nii siis juhtuski, et paar pâeva tagasi ma tundsin, et ma lihtsalt ei jôua enam seal tundide viisi kûgeleda ja oodata ja rââkisin lapsega ja tilbendasin ukse vahel ja seletasin ja laulsin ja nii see lâks. Mu elukvaliteet, ja E. oma ka, on hûppeliselt paranenud. Ta kisas vaid esimesel ôhtul natuke, siis lâks R. ta juurde ja nii see lâks. Nûûd magavad môlemad lapsed koos lastetoas terve ôô ja tulevad alles hommikul kaissu.
Vôtan hoogu, et hakata "Kentauri" lugema, aga hoogu ei tule kuidagi. Vâga lame muidugi, aga niiiiiiiiiii paksud raamatud tekitavad mus ôôva, ma tean juba ette, et kuskil kolmveerandraamatu paiku hakkan diagonaalis lugema ja lehti kiiresti keerama, sest nii palju muud on ju teha ja lugeda... Tegu pole raamatute lugemise, vaid tarbimisega. Kui suudaks endale antud lubadusi tâide viia, siis vôiks lubada, et proovin tegeleda ûhe tegevuse ja môtelda ûhte môtet korraga.
Ahoi, me muremehed...
Tellimine:
Postitused (Atom)