Nädal oli raske, noorkuu môjud muutsid mu nôiaks ja muidu
vâljakannatamatuks. Koolis saatsin sûdamevaluga kaks ôpilast tunnist
direktori juurde, ohh need pubekad ja nende valud.
Nûûd on
laupâeva ôô ja ma joon oma shardonneed. R. on sôpradega pidutsemas, mina
sôitsin lastega koju, polnud erilist peotuju, kuigi pidu oli ûlivinge
(vt kostumeeritud pilte).
Ühed meie uued sôbrad kolivad siit
minema, kohe pâris kaugele. Nii kahju on, nad olid nii toredad, naine on
kûbarameister (http://www.melubi.fr/), ta loovus ajab ûle ââre
lihtsalt. Ma pole kunagi eriti kûbarasôber olnud, aga tema kûbaraid
nâhes tekib tahtmine ka oma kreeka pâhkli suurust aju mône natuke
suurema peakattega katta. Üks lahedus mul juba on. Kahju on ka
sellepârast, et A. on nende tûtrega samas lasteaias ja nad saavad
omavahel vâga hâsti lâbi.
Kâisin ka A. lasteaia koosolekul.
Lihtsalt uskumatu, kui nôme see oli. Olgugi, et paljud vanemad olid
mitme asjaga rahulolematud, ei teinud ometi keegi suud lahti, kôik
vaatasid ainult kella, et saaks rutem koju. Ainult kasvataja (kes on 29
lapsega ûksi) seletas midagi oma "programmidest" ja "eesmârkidest" ja
lasi sinna vahele kôlada nârvilistel naerupahvakutel. Nii juhtuski, et
mina ja tema rââkisime terve tunni jooksul. Mina kûsisin julmalt ja
ainukesena kûsimusi (savi, kui mind peetakse mingiks veidraks
vâlismaalaseks) ja tema vastas. Ja tema vastused... Kas te ikka teate,
et 3-selt peab laps oskama kolme piires arvutada ja kuueselt 31 piires?
Ja kui ma kûsisin, et kas ikka peab lapsi enne kooli hindama (nende
tôôlehtede ûlemises osas on smileyd- naeratav, neutraalne ja
negatiivne), siis sain vastuseks tiraadi, et muidugi peab. No kammoon.
Mind
ajab see kôik nii nârvi. Jumal tânatud, et A. seal ainult aasta peab
kâima.
Önneks on vein, lapsed, R., toit ja sôbrad.
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar