Leia pildilt kaks prantslast ja kaunis pruut. Ülejäänud on eestlased. Koos pruudiga. Elagu rahvusvaheline armastus ja kodukootud armastus.
Mônel on pulmatuhinas kaelakee puha sassi läinud ja suu kah viltu peas.
Aga tegelikult on nüüd kaks nädalat siinolekut jäänud, käimas on tôeline möll ja homme on naabrite juures 90 külalisega pidu, minust sai ühtäkki itimees/pagar ja R-st muruniiduk ja parkimiskontrolör ja A. ülesanne on lihtsalt armas olla. Samal ajal on mul hiigelôudne tôlge vaja esmaspäevaks ära teha, reisikotti parandada, maja koristada, pakkimisele môelda ja välja môelda, mida teha lapsega, kes keeldub öösiti magamast? Esmaspäeval algavad siin ka ehitustööd, st et möll läheb eriti suureks. Nagu ütleb minu vanatädi mulle sellistel hetkedel: "Mis! Mina pidin kodus kahte invaliidi talitama ja kell kolm laudas olema, magasin kaks tundi ja kôik sai tehtud!" Alati, kui mul on tunne, et mul jääb paar tundi päevast puudu, môtlen ma heldimuse (ja teatud ärritusega) selle vôrdluse peale.
Budajagaa nõustab: kui tuleb mõte:"Peab mõtlema!", siis saada see meeleplekk leebelt kassi saba alla. Selle maagilise mantraga lajatas BJ-le tema elatanud ema kui BJ üritas elukogenud inimest nõustada: nt pasta kõrvale ei sööda võileiba ja arbuusi peale ei panda suhkrut. Laps peab öösiti magama? Kassi saba alla! Ta on vanatädisse!
VastaKustuta