Sain just sônumi, kus sôber tânas mind talle ôeldud sônade eest, ja valas mind üleüldse igasuguste kaunite vormelitega üle. Seda juhtub siin tihti. Mulle meeldib see siiras suhtlemine. See, et öeldakse, kui midagi on halvasti ja eriti, kui midagi on hästi. Sellest on nii suur abi. Ja ma kavatsen siit ära kolides endale selle "hea ütlemise oskuse" kaasa pakkida.
Fotod, kui R. isa kûlas oli. Oli imeilus suvine pühapäev Kirde-Bretoonimaa roosa graniidi rannikul. Käisime restoranis, jôin palju, palju, palju siidrit ja pärast unelesin päikese käes, lapsed aelesid liivas, mângisime jalkat ja lendavat taldrikut (E. on vâga sportlik vâike poiss). Samal ajal meie linnas sadas nagu oavarrest. Tûûpiline. Aga oli vâga suvine hetk.
 |
| E.-l oli selline faas vahepeal, et oli vaja seelikus ringi käia. |
 |
| Väike mees teeb suure linna. |
 |
| Jalgratta parandamine vanaisaga. |
Viimasel pildil selle poisi ema jöuline haare on v tuttav :D. A yhe asja pärast enam muretsema ei pea, see poiss oleks ka tydrukuna väga armas;). Mrgt
VastaKustutauhh, see avarus ja ilu! Uhh need lapsed ja ilmed!
VastaKustuta