Igavene rahulolematus.

Jajaa, ma kohe tahaks teada, kust tuleb see igavene-igavene rahulolematus, mis tôstab pead tâiesti teadmatutel pôhjustel ja ebaloogilistel hetkedel. Siis môtle enda pea pooleks, et kust see king ikka pigistab. Et kas ebameeldivas, yet hâdavajalikus tôôs? Lastes, kes ei kuula sôna? Itaalias, kuhu ma enam iial ei satu ilmselt (nâen seda maad viimasel ajal isegi unes)? Selles, et ma tunnen vahel oma pere jârgi nii suurt igatsust, et? 
Kevad ei taha ega taha tulla, no lihtsalt kûlm on, nii kohutavalt kûlm. Kûlmatunnet saab muidugi peletada rohke sôômisega : kâisime R. perega crêperie's, mm calvadosiga flambeeritud camembert'iga pannkook...mmm. Ja siis kohe otsa "flaami karbonaad", kus on erinevad lihad sinepisaia ja piparkoogikeeksiga. Ja siis crème brûléed, pistaatsia vôi vanilliga... Ja siis shokolaadimunad, kuna olid ju ûlestôusmispûhad. Ma otsin tâhendusi muidugi kôikjalt, aga olin jube rahulolematu, et just lihavôtete ajal selliseks vitsutamiseks lâks, ma kohe tundsin end halvasti kôige selle shokolaadi juures. Et kas peab niimoodi pugima.
Ahjaa, E. hakkas proovima terve pâev lasteaias kâimist. Esimesed kaks pâeva lâksid imeliselt : teda toodi teistele eeskujuks, kui korralikku ja tublit sôôjat ("kui kôik sellised oleks..", öeldi meile ; mina muidugi sellist sôôjat oma kodus nâinud pole) ja magas ka ilusti. Mina olin esimesel pâeval kodus, tiirutasin môôda tube ringi ja pisarad voolasid, oli tunne nagu ma oleks oma lapsed hûljanud, ma pole kunagi ilma môlema lapseta nii mitu tundi olnud... Aga siis jârgmisel pâeval sain aru, et nûûd saame me R-ga koos aega veeta, minna lôuna ajal restorani nâiteks. Harjutame E. veel paar pâeva ja siis toome lapsed ikkagi lôunati koju sôôma- siinne sôôklatoit on puhas industriaalshit (a vôib-olla sellepârast E. nii isukalt seal sôôbki? :)).
Järgmisel nâdalal on sôprade vanemate 40. pulmaaastapâev ja nii R. kui mina esineme seal muusikaga. Mul pole isegi nârvi sees, peaks nagu olema harjunud esinemistega, aint ûhe loo peab pâhe saama ja arvestades, kui vâhe ma praegu harjutan... R. esineb oma rockbândiga. Tuleb palju-palju inimesi ja me jâtame lapsed ûhe sôbranna juurde. Esimest korda jâtame nad niimoodi kuskile "hoidu", aga kuna me môlemad peame esinema ja kuna peole tuleb liiga palju inimesi ja koht ise on vâike, siis on nad kindlasti rôômsamad kuskil rahulikus kohas teiste lastega.
Kolme nâdala pârast on jâlle vaheaeg, sôidame lôunasse, seal PEAB olema pâikest...