Famiilia.

Oeh. Elagu elu ja armastus ja sôbrad ja lapsed.
Olen paar viimast nâdalat elanud hirmus ja ârevuses, eile sai tehtud ajuskânner, mis nâitas, et mu ajus ei ole mingit mârki kasvajast. Aga see tunne ootusperioodi ajal on hirmus, sest on ainult kaks vôimalust. Kas midagi on vôi ei ole. Muidugi ei tea ma, mis mul siis ikkagi on, aga vâhemalt seda pole.
Eile veetsime peale arstilkâiku palju tunde mere ââres, meri oli rahulik, oli môôn, lapsed mângisid ûllatavalt rahulikult ja mul oli pidulik tunne nagu alanuks mingi uus eluetapp.
No ja siis kutsusid sôbrannad mind baari, siinse linnakese ainsasse baari ja pidulik tunne asendus "pidusega".

Vaarvanaema kâis kûlas ja klôpsutas pilte.

Loomulik naeratus on ilusa pildi vôti.