Vuih.

Naljakas, sattusin kogemata meie eelmise aasta kodu pildi peale. Vuih. Terves majas oli ainuke tore asi puust trepp.

A. on haige, ma üritan oma ettekannet kirjutada (lähen septembri lôpus Pariisi laulvast revolutsioonist rääkima), mehed on küla peal, pesu on pesemata, tolm imemata, poes käimata, juuksed pesemata. Tavaline pühapäev. Aga meie elu on tagasi tulnud need pikad ärkamised, kui lapsed on söönud ja vanemad istuvad kaks tundi kahe kohvitassi ja ajalehe/ajakirja taga... Mônus! Kui mul oleks palju raha, siis ma telliks endale koju kôikvôimalikke väljaandeid, et oleks, mida lugeda kogu aeg.

Eile oli päev elektrit täis, seoses kôigi ülalmainitud tegemata asjadega. Ma olin agressiivne ja kuri ja keeldusin positiivselt môtlemast. Täna on rahu maa peal ja taevas jälle pilvine, nagu siin kombeks on.