teisipäev

Murphy, mu vana sôber.

Ja tema seadused.
Eile just rôômustasin, et näe, saan küll negatiivsuse nôiaringist välja, näe, oskan küll hetkes olla ja hetke nautida, aga siis läks kôik jälle nii nagu alati.
Peale meie maitsvat dineed varastati küllatulnud sôbra auto ära. Kuulsime kummide vilinat ja läinud ta oligi. Aga tâna lastega linnas jalutades leidsin ma auto puhtjuhuslikult jälle ûles, nii et kôik lâks ikkagi hâsti.
Siis ônnestus mul jalg kardinaalselt vâlja vâânata ja noaga pool pôialt otsast lôigata.
Ja siis kuulsin, et mingi haige inimene virutas mu vâiksele ôele tânaval keset pâeva rusikaga nâkku paar pâeva tagasi.
No ma ei tea.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar