Viimane pingutus.

Viimane töönädal möödus ludinal; jâânud on veel esmaspâevane, viimane pâev. Kokkuvôttes vôib öelda, et lastest on kahju lahkuda, ikka tahaks teada, kuidas neil läheb. Eriti armas on see, et olen neilt saanud erinevaid tähelepanuavaldusi, joonistusi, kaardikesi, häid sônu... See on tore. Aga kooli kui sellise järgi ma ei hakka igatsema. Prantsuse riigikooli külmus, hierarhia ja asjatu keerukus on minu jaoks arusaamatud.

Vahepeal käis A. jälle poniga ratsutamas. Tundub sedamoodi minevat, et järgmisel aastal hakkab ta seda regulaarselt tegema. Ühtlasi aitab see ehk mul hobusehirmust vabaneda.

E. hakkab aina rohkem laterdama. Naljakas on see, et A. tôlgib meile E. lauseid, sest ta saab neist kohe aru, erinevalt meist. See tuletas mulle meelde, kuidas ma lapsena oma ôe lauseid oma vanematele selgitasin.

R.-l oli sünnipäev. Aga kahjuks juhtus see samale ajale, kui tema igaaastane puukborrelioosi tagasilöök, nii et pidu jäi ära. See haigus on lihtsalt hirmus, aga vähemalt oleme me nüüd nendeks hetkedeks ettevalmistunud- kolm päeva valusid, voodisolekut ja depressiivseid môtteid. See on imetlusväärne, kuidas ta oskab haige olla nii, et ta ei kalla kôike negatiivset lähedaste kaela. Kôik nii ei oska.

Ilm on kohutav! Vahel on ôhtul pimedas tunne nagu me elaks ookeani ääres- tuul ja vihmavalangud raksuvad samamoodi akna taga. Muidugi ei saa siis ôue ja lapsed ronivad mööda seinu üles.

Ah jaa, ja see meie uus elukoht, kuhu R. meid mai lôpus kolib (mina olen siis juba Eestis kohukeste ja Hiiumaa leiva paradiisis). Leidsime selle täiesti juhuslikult. Parkisime auto ühe maja ette ja lahkudes mârkasin akna peale kinnitatud kuulutust telefoninumbriga. Olime enne juba paari korterit/maja külastanud- ühes kohas polnud köögil akent, teise kohta meid ei tahetud, kui kuuldi, et meil on lapsed.... Helistasime, kuigi kahtlesime, et kas tegu on ikka hea tehinguga- otsisime pigem maja aiaga. Mône nädala pärast saime korterit näha- kohe sisse astudes oli meil môlemal see "tunne". Korter on tervel teisel korrusel, vanas majas, kesklinnas, sissepääs maja tagant eraldi trepist. Maas on puuparkett (hüvasti praeguse elukoha kiviplaadid!), korter on vana, aga ilusa vaatega. Mis peamine, meie toast läheb trepp suurele pööningule, kus herr Artist saab maalida ja pani Seeru pesu kuivatada. Ma ei kannata silmaotsaski meie praegust moodsat maja, kus kôik seinad on valged, maas on linoleum vôi plaadid, aknaraamid on plastikust, kôrval on täpselt identsed majad, ja all on kohustuslik garaazh pesumasina ja kolaga. Ja väga tore on see, et me elame kesklinnas. Saame lôpuks jälle jala käia, A. saab lasteaeda jala, ma saan poodi jala. See hirmus autoga sôitmine on olnud positiivne ainult sellepärast, et ma olen vabanenud oma autosôidufoobiast.

Nii et järgmisel nädalal hakkab pakkimine!

Poni nimega Lutine ja amatsoon A.