Konsumeristlik sissekanne.

Mul on leivamasin! Mulle väga meeldib siin igasugustel täikadel käia, vôib vist nii öelda, et kôik meie asjad tulevad kuskilt kasutatult ja äravisatult (teise käe perekond). Täna siis leidsin 8 euro (!) eest leivamasina, ôigemini siis ikkagi saiamasina, katsetasin seal keeksi teha, tuli välja ja oli hea! Päris saia proovime siis, kui ma olen poodi jôudnud ja jahu jms ostnud. Siin on ju pühapäeval kôik poed kinni. Loodan, et siit saab meie saia-leivamure vaikselt lahenduse, meie laenatud gaasiahi on pärit 60ndatest ja ajab mu lihtsalt hulluks. Ma muidugi annan endale aru, et see masin vajab elektrit ja et kogu see tehnika on nii tobe, aga no 8 eurot ja midagi ei lâhe kôrbema!

Koolis on praegu vahva, kuigi mul on natuke selline dekreeti-minemise-eelne meeleolu, st et mul on kadunud tööind ja ootan vaid, et saaks koju puhkama. Kirjutasime ja tegime ühe klassiga näidendi, järgmisel nädalal on meil kaks etendust, oleme väga elevil ja mulle jubedalt meeldis neid juhendada. Muidugi on alati üks laps, kes ei taha midagi teha ja kellele miski ei meeldi, aga ma tuletan endale enne ärritumist meelde, et ma olin ise samasugune lapsena, ja olen siiani. Ja lôppude lôpuks vajab just see laps kôige rohkem kiitmist ja julgustamist.
Kavatsen kolleegidele ikkagi väikse istumise korraldada, peab natuke elu siia morni kooliellu tooma, pagan. Ainult ühte kolleegi jään ma paha sônaga meenutama- ikka sedasama vulgaarset meest, keda ma kuulsin eelmisel nädalal pealt, kui ta küsis ühelt üheksandikult, et "kas sa oled juurde vôtnud?". Ma pidin vastikusest ja pahameelest kreepsu saama, aga ma ei teinud midagi, sest ma olin liiga kaugel ja liikusin teises suunas. Brrr.

Muidu on praegu kummaline olla. Ma ei taha kedagi näha, ei vôta vastu telefoni ja mul on selline ôôvastav tunne, justkui nagu mingi halb eelaimdus. Vôi eelaimus? Aimdus, aimus, ei tea. Loodan, et tegu on reisiârevuse (meid ootab ees pikk, kahepâevane autosôit mâgedesse) vôi lihtsalt vâsimusega.
Mâgedes on see muidugi tobe, et me peame seal hakkama koristama, kuna meie âraolekul tehti mezzaninost kaks tuba, ûks meile ja teine lastele. Ja trepp ei saanud veel valmis, nii et me peame magama minema redelist, lapsed sûles...
Aga loodan seal lilli istutada, et suvel sinna minnes oleks ilusaid lilli, mis meeldiksid mesilastele. Leidsin selliseid lilleseemneid, mis on spetsiaalselt mesilaste meelitamiseks sobivad ning mis on veel sôôdavad kah. Kuna meie naabrinaine on mesinik, vinge ôkoanarhist ja -vôitleja, siis katsume teda nii aidata, kuna mesilaste olukord lâheb aina halvemaks taimekaitsevahendite ja GMOde tôttu. 

Ma pean ikka ûtlema seda ka, et mul on Eesti sotsiaaldemokraatide ûle hea meel, et nad praegu kôige populaarsem partei on.