kolmapäev

Hoirrassaa ja pudel rummi !



Kaks kuud kestnud puhkus hakkab vaikselt lâbi saama. Kolm Eestis veedetud nâdalat môôdusid kiiresti ja kenasti, kôik oli nii ilus ja imeline, inimesed ja ilm, vâlja arvatud hinnad.
Nûûd oleme siin Ardèche’is, lapsed said endale liumâega kiige, tâispuhutavas basseinis saab ujuda, turult saab vârsket toitu…siin on tôesti hea. Erinevad sôbrad kâivad kûlas, esimest korda saabuvad meie kûlla ka maarahva ja laulurahva esindajad otse Maarjamaalt.
Vaeste laste liumägi. A.-l on seljas ema tehtud slepiga printsessikleit ehk siis prantsuse mamie vana ôôsârk, mis on eest lôhki kâristatud ja roosade lipsudega kinni seotud.

Laste paradiis. A mängib viiulit, halloo, kas pole siis aru saada vä?

"Mina kivikuningas, sina kivilabidas"- nii teavad meie lapsed seda luuletust.


Esitantsijad.

Meie küla teise nurga alt.

Siin oli keskaja pidu ja jälle pidin ruttu mingi kostüümi välja môtlema.







Meie küla kolmanda nurga alt.

Ega autosôit pole naljaasi.

Sinna viime eestlased piknikku pidama.

Ja metsas on sellised jôulised maahobused. A mângib pajupilli.

1 kommentaar:

  1. Muidugi meenub Vesta-Linne kui külma maa printsess ja puulusikaviiul ja mis küll saab poisist, kes heidab Napoleoni pilgu liumäe otsast mägedele? Meie elame praegu sajusaartel...

    VastaKustuta