Kodus!

Oleme kodus, Bretoonimaal on isegi ilus ilm, seekord ei pidanud paika see, et niipea kui möödud "Tere tulemast Bretagne'isse"-sildi, on ees tihe vihmakardin. Tagasisôit oli huvitav : selgus, et E. ei kannata käänulisi teid, noh, olime vaid 20 minutit sôitnud, kui pidime külmas hommikuôhus kinni pidama, et puhastada last, riideid, autotooli ja ema oksest. Siis sôitsime 3 tundi megapaksus udus, neist tunnikese vanamehe taga, kes sôitis 30km/h. Ja lôpuks jôudsime Poitiers'sse, kus peatusime R. tâditûtre juures. Kah huvitav kogemus. Pereisa on kôrge sôjaväelane ja kodus valitses selline meeleolu, nagu kui Muumitrollides tuleb välja Urr. Brr.