Siit tuleb nüüd tûûpiline pûhapâevaôhtune vâsinud postitus, aga ma pean kirjutama vôi mul lâheb jâlle kôik meelest.
Leidsin praegu just ûhe pôhjuse, miks ma ei taha Eestisse tagasi tulla. Me ju môtleme siin aktiivselt, et mida teha ja kuhu minna, aga praegu lâks Prantsusmaa juhtima. Lugesin nimelt nâoraamatust kellegi tuttava kommentaari millelegi, mis oli nii snooblik, et uskumatu. Ja mul tulid korraga kôik need korrad ja kôik need inimesed meelde, kes on mind oma snooblikkusega ûllatanud. Ja tuli meelde, et ma olen sellist suhtumist ainult Eestis kohanud. Ma ei taha, et ma ise vôi mu lapsed oleksid koos inimestega, kes end kuidagi teistele ehk siis ilmtingimata lollimatele, koledamatele, vaesematele, igavamatele, probleemsematele, abivajavatele inimestele vastanduvad ja neid pôlgavad. Muusikamaitse, riietumisstiil, palganumber, korteri ruutmeetrite suurus, laste edukus koolis.... mingid kriteeriumid pidevalt. Ja inimesed on seest tûhjad ja nendevaheline suhtlemine on kuri, vôitlev, vôistlev ja keegi ei julge olla see, kes ta tegelikult on. Ega need edukad snoobid tegelikult ei tea, mis see pâris elu on, ja neil on selle ees hirm, nagu kôige ees, mis nende elus "pâris" vôiks olla.
:) mina ka siis snoob nuud paar nadalat, vat ei anna enam kellegile posemusisid mingi aeg. Keegi andis mulle nohu(nohu ei tule kulmetusest vaid on viiruslik, lugesin Postimehest). Pagan, kui oled haige siis vabanda, et tana pole posemusi paev,haigus kallal nagu jupijeii paar inimest on mulle suvatsenud oelda ja jargmise korrani. Ja motle akki keegi jole tore inimene valismaalt kolib uks kord, kunagi, Eestisse tagasi(vihje, vihje) no kull on siis ka hea meel ise tagasi minna siis mis? Mis siis need porisejad ja snoobid teised enam loevad:)
VastaKustuta