Ideaaaaalsed inimesed. V.a. môned.

Kôik on ümberringi nii ideaalsed ja teavad kôike. Ütlen seda täiesti irooniata. Ma vaevlen iga jumala päev piinades, sest tunnen, et pole piisavalt hea ema, naine, sôber, tuttav, inimene. Tunnen, et ma ei oska midagi ôieti ja lasen end teiste nôuannetest, kriitikast, eludest liialt môjutada, st et see paneb mind veel suurema käkina tundma. Tahaks just ennekôike olla hea ema. Aga see on nii raske! Ma nii imetlen neid inimesi, kes on rahulikud, paigas, kindlad, et nende valikud, eluviis, otsused on ilmôiged. Kuidas suurendada usku endasse?