Huvitav, kuidas ma üldse ei suuda keskenduda mingite seriaalide vaatamisele, filmidele keskendumisega pole probleeme, aga kui ma üks kord kuus arvutist mingit asja üritan vaadata, siis on jube raske jääda ekraani ette, kôik on nii etteaimatav ja lihtsalt igav...
***
Oleme tagasi kodus. Kojusôit oli huvitav. Olin peaaegu terve (mul on mingi terviseseisund, mille kohta arst ütles, et ta ei tea, mis mul on), aga ûle kahe kuu sadas vihma, just siis kui me hakkasime oma kolmepâevast roadtripi ette vôtma. Esimese ôô veetsime inimtûhjas ja trôôstitus kâmpingus, vihma ladistas terve pârastlôuna, ôhtu ja ôô. Ma olin nii vihane ja tûdinenud, poolhaige kah veel, pisaraid purskus nagu multifilmis. Aga kui ma oma preili-tujutsemise lôpetasin, oli tegelikult vâga tore. R. pani pûsti (ma ei aidanud, mul oli vaja jonnida samal ajal) kaks telki: restoranitelgi ja magamistelgi, ja nii me kahe telgi vahel silkasime. Kui pimedaks lâks, jutustasime magamistelgis kaks tundi lastele ja lastega lugusid oma lapsepôlvest ja mitme peale vâlja môeldud lugusid. Selliseid hetki hotellitoas ikka ette ei tule. Jârgmisel pâeval olime kahetârni kâmpingus, kus olid kôik mugavused, imeilus linn, lapsed said uusi sôpru ja meie panime kauni punkti oma kaks kuud kestnud puhkusele.
Nûûd Bretoonimaal on jâtkuvalt pâris kena ilm, sôbrad on lahked ja ilusad (sama emotsioon oli mul Eestis), paari pâeva pârast algab tôô ja lasteaed, uus aasta toob reise, kûlalisi ja loodetavalt ka rahu. Ôudne punkt on vaid see, et me peame nûûd otsustama, mis meist saab. Mis riik vôi linn meid tahab. Kuhu me end sisse seame jârgnevateks aastateks. Nagu pâriselt "sisse". See eesootav otsus tekitab meis môlemas parajalt stressi, seda peab kûll ûtlema.
Kôigile muretsejatele (sh mina ka muidugi) teavituseks, et E. hakkas tagasi Prantsusmaale jôudes, ja juba lennukis, rââkima vâga ilusti eesti keeles. Uskumatu, mis sônu ta kogu aeg teadnud on, va laiskvorst.
Tâna kutsuti mind turul "preiliks", ma kohe ehmatasin ja siis naeratasin nii, et suunurgad olid kôrvade taga. Asi oli kindlasti mu vôimsates punastes kontsakingades (mis muidugi jalad kohe valutama ja villi ajasid). Aga elagu kaunis varasûgis, kontsad ja eesti keelt rââkivad lapsukesed!
 |
| Emmel on vahva "tôusin-just-voodist"-soeng. |
 |
| Loss, mida oli kardetavasti vâga tûûtu vallutada. Juba sinna alla laskumine oli tûûtu, anastamisest rââkimata. |
 |
| No ja siis tulid kûlalised ja eestlased hakkasid kohe grillima. |
 |
| Selle aasta hullim tâiskuu. |
 |
| Emps oli haige, issi pildistab uniseid lapsi hommikul. |
 |
| Vâike unine E. |
 |
| Kämpingu-gurmee. |
 |
| Meie igaastane killavoor. |
 |
| Lapsed chillivad kämpingu telekatoas. |
 |
| Ajouter une légende |
