A. rääkis, kuidas üks suur poiss tema lasteaiast, poiss nimega Boston (!), oli talle mingis kontekstis öelnud: "Viens, ma belle!" ("Tule, mu kaunitar!"). Me kohe küsisime, et appi, kui suur poiss see Boston on (ôudne, kui halvad môtted kohe pähe tulevad), aga siis tuli meelde, et ta on mingi neljane.
Igatahes naljakas. Mulle küll keegi nii ei öelnud, kui ma kolme ja poolene olin... Arusaadav, kuidas need eesti naised prantsuse meeste vôrku satuvad, kui juba lasteaias nii üksteisega räägitakse. Oeh.
Aga tegelikult räägib A., kuidas tema üldse poistega mängida ei taha, ja kuidas poisid on tobedad.
teisipäev
laupäev
Saladus.
Parim paik lemmikshokolaaditahvli peitmiseks môistmatu mehe ja maiate laste eest on kasutamatajäänud eesti keele ôpikute hunnik.
reede
Lehmavars ja peremees.
A. jaoks on vasikas "lehmavars" (vars=varss).
Ükskord autosse istudes vaidlesime, kes ette, R. kôrvale istub. Mina tôin argumendiks, et R. on minu mees, mina pean ette istuma. Siis A. ütles, et issi on sinu peremees. Nüüd on vaidlus jôudnud uuele tasandile- mulle öeldakse, et "issi on MINU mees".
***
Teine töönädal on läbi- väga intensiivne jällegi. Kôige kurnavamad on vestlustunnid. Önneks on lapsed jätkuvalt toredad, no môni on ikka totum kui teine, aga pole hullu. Prantsuse laste suur pluss on see, et nad saavad irooniast ja huumorist aru. Eesti lapsed saavad tegelikult ka, aga nad on tundlikumad. Prantslased on pideva tögamisega harjunud ja mulle meeldib mu ôpilasi sôbralikult tögada.
Lastevanemate rubriigist jälle: meil on nipp E. küünte lôikamiseks. Laps tuleb asetada ema sülle ja isa ja ôde vastasseina, köögi tööpinna taha peitu. Kuni ema lôikab küüsi, hüppavad isa ja ôde kapi tagant välja ja peituvad jälle selle taha. Kui meil seda nippi poleks, jääksid küüned lôikamata, sest minu jôud meie primaadikesest üle ei käi.
R. hakkab laulma rock-punk-bändis. Tôsine värk, isegi kontserdiajad on juba paigas!
Ja homme on pidu! Aga enne lähme kaalikaid istutama.
Ja ülehomme ka! Ja üks täika on ka!
Ja järgmisel laupäeval ka on pidu!
Ükskord autosse istudes vaidlesime, kes ette, R. kôrvale istub. Mina tôin argumendiks, et R. on minu mees, mina pean ette istuma. Siis A. ütles, et issi on sinu peremees. Nüüd on vaidlus jôudnud uuele tasandile- mulle öeldakse, et "issi on MINU mees".
***
Teine töönädal on läbi- väga intensiivne jällegi. Kôige kurnavamad on vestlustunnid. Önneks on lapsed jätkuvalt toredad, no môni on ikka totum kui teine, aga pole hullu. Prantsuse laste suur pluss on see, et nad saavad irooniast ja huumorist aru. Eesti lapsed saavad tegelikult ka, aga nad on tundlikumad. Prantslased on pideva tögamisega harjunud ja mulle meeldib mu ôpilasi sôbralikult tögada.
Lastevanemate rubriigist jälle: meil on nipp E. küünte lôikamiseks. Laps tuleb asetada ema sülle ja isa ja ôde vastasseina, köögi tööpinna taha peitu. Kuni ema lôikab küüsi, hüppavad isa ja ôde kapi tagant välja ja peituvad jälle selle taha. Kui meil seda nippi poleks, jääksid küüned lôikamata, sest minu jôud meie primaadikesest üle ei käi.
R. hakkab laulma rock-punk-bändis. Tôsine värk, isegi kontserdiajad on juba paigas!
Ja homme on pidu! Aga enne lähme kaalikaid istutama.
Ja ülehomme ka! Ja üks täika on ka!
Ja järgmisel laupäeval ka on pidu!
esmaspäev
Urr.
Mul on sellest A. lasteaiast ja selle "karjatajatest" nii kôrini, et ma ei pühenda neile isegi ühtegi rida!
laupäev
Seero Birsbowden
Nädal on möödas, esimesed tunnid on ära olnud. Lapsed on ikka nii toredad ja mulle meeldib ôpetada, kohe esimene tund tuli see tunne meelde. Muidugi vôib arutleda selle üle, kuidas hoida vaos 12-15 aastaseid pubekaid. Ja mulle meeldib neid jälgida, kui paluda neil paari minuti jooksul millegi üle järele môelda: sa lihtsalt näed, kuidas nende ajus ei liigu mitte midagi. Pastakas on suus, silmad pöörlevad peas, pilk on pööratud kaugusesse- jätab ju tôsise mulje? Aga tulemust ei midagi.
Muidugi on tobe see, et mul pole vajalikke ôpikuid ikka veel. Ja mul on ühes tunnis viis ôpilast, kellel on kôigil väga erinev tase prantsuse keeles, nii et suhteliselt palju on nuputamist.
A.-l on vist lasteaias natuke parem, aga meile ikkagi ei meeldi ja me jälgime teda. Ilmselt on see kanaema-isa probleem rohkem, kui tema oma... :) Aga ma nägin näiteks pealt, kuidas üks kasvatajatest lapsi ukse juurest minema ajas: järsult, jôhkralt, kaelast pigistades, suu kriips ees... Ja A. rääkis nii muuseas ükskord, kuidas kasvataja tal käevarrest kôvasti kinni vôttis millegipärast. Ta pole selliseid asju kunagi rääkinud.
Töönädala lôpuks olin ma ikkagi päris väsinud kogu sellest pere- ja tööelu sobitamisest ja uuest algusest. E. ja R. saavad kodus imehästi hakkama ja E. hoiab nüüd rohkem R. poole isegi.
Aga täna ôhtul käisime maailma lahedamail peol. Siin meist u 10 min autosôidu kaugusel metsa sees peetakse ühe tüübi talu kôrvalhoones illegaalseid teemapidusid koos söögi, joogi ja muusika ja filmiga. Inimesed olid kôik nii lahedad, lapsi oli meeletult ja toit oli jube hea. Laste jaoks olid ühe platsi peal igasugused erinevad mängud, mida ma eluski näinud polnud. Kôik on selline kodukootud, aga samas proff. Me lapsed olid nii toredad, mängisid, suhtlesid, üldse ei virisenud (kuni mingi kellani)- tore oli. Vôib-olla tuleb kunagi Eesti teemaôhtu, rääkisime sellest natuke korraldajatega.
Mul on siin tunne, et ma saan hingata. Ja see alternatiivne elustiil sobib mulle, see on kuidagi nii vabastav, kui kôik on ümberringi samasugused nagu sina. Teised on muidugi oma alternatiivsuses palju kaugemal, me oleme pidanud tegema järelandmisi. Vôi pole osanud neid mitte teha.
Mul on siin tunne, et ma saan hingata. Ja see alternatiivne elustiil sobib mulle, see on kuidagi nii vabastav, kui kôik on ümberringi samasugused nagu sina. Teised on muidugi oma alternatiivsuses palju kaugemal, me oleme pidanud tegema järelandmisi. Vôi pole osanud neid mitte teha.
Muidugi on tobe see, et mul pole vajalikke ôpikuid ikka veel. Ja mul on ühes tunnis viis ôpilast, kellel on kôigil väga erinev tase prantsuse keeles, nii et suhteliselt palju on nuputamist.
A.-l on vist lasteaias natuke parem, aga meile ikkagi ei meeldi ja me jälgime teda. Ilmselt on see kanaema-isa probleem rohkem, kui tema oma... :) Aga ma nägin näiteks pealt, kuidas üks kasvatajatest lapsi ukse juurest minema ajas: järsult, jôhkralt, kaelast pigistades, suu kriips ees... Ja A. rääkis nii muuseas ükskord, kuidas kasvataja tal käevarrest kôvasti kinni vôttis millegipärast. Ta pole selliseid asju kunagi rääkinud.
Töönädala lôpuks olin ma ikkagi päris väsinud kogu sellest pere- ja tööelu sobitamisest ja uuest algusest. E. ja R. saavad kodus imehästi hakkama ja E. hoiab nüüd rohkem R. poole isegi.
Aga täna ôhtul käisime maailma lahedamail peol. Siin meist u 10 min autosôidu kaugusel metsa sees peetakse ühe tüübi talu kôrvalhoones illegaalseid teemapidusid koos söögi, joogi ja muusika ja filmiga. Inimesed olid kôik nii lahedad, lapsi oli meeletult ja toit oli jube hea. Laste jaoks olid ühe platsi peal igasugused erinevad mängud, mida ma eluski näinud polnud. Kôik on selline kodukootud, aga samas proff. Me lapsed olid nii toredad, mängisid, suhtlesid, üldse ei virisenud (kuni mingi kellani)- tore oli. Vôib-olla tuleb kunagi Eesti teemaôhtu, rääkisime sellest natuke korraldajatega.
Mul on siin tunne, et ma saan hingata. Ja see alternatiivne elustiil sobib mulle, see on kuidagi nii vabastav, kui kôik on ümberringi samasugused nagu sina. Teised on muidugi oma alternatiivsuses palju kaugemal, me oleme pidanud tegema järelandmisi. Vôi pole osanud neid mitte teha.
Mul on siin tunne, et ma saan hingata. Ja see alternatiivne elustiil sobib mulle, see on kuidagi nii vabastav, kui kôik on ümberringi samasugused nagu sina. Teised on muidugi oma alternatiivsuses palju kaugemal, me oleme pidanud tegema järelandmisi. Vôi pole osanud neid mitte teha.
 |
| Vaene lapsuke, kelle nägu on ribadeks, ta lihtsalt kukub kogu aeg. |
 |
| Minu klass! |
 |
| Käisime mingil laadal. |
 |
| Minu "nimi" ilmus koos pildiga ka ajalehes. |
 |
| Naabritüdrukuga mängimas. |
esmaspäev
Fotomeenutusi suvisest Ardèche'ist ja sügisesest Bretagne'ist.
 |
| Lapsed nudistide rannal (Ardèche). Nudistid läksid ära, kui meie saabusime. |
 |
| A. vehib lippudega Désaignes'i keskaja peol. |
 |
| Maailma parim lapsehoidja Maimouna. |
 |
| Huelgoati kivimürakad. Legend räägib Gargantuast, kes ei saanud Huelgoati elanike käest piisavalt süûa ja hakkas laamendama. |
 |
| Vaade alt koopast üles. |
 |
| Meie rôdu! |
Esimene lasteaia- ja koolipäev.
Kôik on uus septembrikuus.
Meil on nüüd lasteaia- ja töörezhiim. Kell seitse üles, kell kaheksa voodi. (Nônda rikkus majja toodi).
A. läks, niisiis, esimest päeva lasteaeda. Siin on ikka see nii väga teistmoodi. Ja ma pole kindel, kas see mulle meeldib. Esiteks, lapsed on päev läbi oma välisjalanôudega siseruumides. Teiseks, lapsi on liiga palju. Kolmandaks, erinevad tegevused, ôues mängimise vôimalused pole nii mitmekülgsed kui Eestis. Siin pole liivakastigi! Kolmandaks, lapsi koheldakse liigse külmusega, prantslasliku autoriteediga. Ei ole sellist hellust ja südamlikkust nagu meil oli ônne kogeda Tallinnas. Neljandaks, nad söövad igasugust jama. Vôib imestada küll, et peale esimest päeva kohe nii radikaalsed arvamused, aga no nii on. Ma kohe tunnetan selliseid asju. Ja no R. teab neid asju veel paremini, kui mina. Otsustasime, et A. hakkab seal sööma ja magama, st et ta on lasteaias 8.45-16.30, va kolmapäeval, mis on siin väikestele vaba päev. Eks me jälgime, mis emotsioonid A.-l on nüüd lähipäevil. Önneks on tal seal juba paar sôbrannat, eriti üks, kellel on ka väga ägedad vanemad.
Minu esimene koolipäev oli naljakas, lapsi ei näinud, valmistasin paar tundi ette ja nägin oma klassi ära. Jah, mul on päris oma klass, hakkan seda hoogsalt dekoreerima homme. Teen äkki pilti kah. Ja homme on esimene tund minu umbkeelse venelasega.
Tellimine:
Postitused (Atom)