Pühapäev maal vanaema juures ja uus jalgratas

Nädal on meie saabumisest möödas. Väga intensiivne nädal, vôiks öelda. Pûhapâeval kâisime maal Jules'i juures (Alma ristiisa ja Rémi üks parimatest sôpradest), ta ehitab endale maja ja elab juba üle kûmne aasta karavanis. Teel sinna sai läbi käidud paarist täikast, sain uhke vene motiividega leivakasti omanikuks, lapsed said vaiba tuppa- ahhhh, mulle meeldivad need vanakraamiturud siin.
Bretoonid on jube abivalmid ja siin toimib "mina annan sulle-sina annad mulle vastu"-süsteem. Omanik tôi meile kapi, seadis sisse gaasipliidi, ei küsi nädala eest, mis me siin olnud oleme, elektri- ja veeraha – ja vastu laename meie talle vahel oma järelkäru. Naabrid, jube armas vanapaar Jacques ja Maggie kingivad meile oma vana diivani – vastutasuks viime nad korra kuus supermarketisse. Ilmselt hakkame neid viima kord nädalaski, kui nad vaid oma valehäbist üle saaksid... Jules annab meile juurvilju – meie anname talle purke, teeme talle komposti, aitame teda paberimajandusega. Kôige naljakam on see, et meie juurest astus eile läbi endine korteriomanik, see inglane, ja tôi meile jalgratta. Lihtsalt.
Oleme jôudnud ka looduses ringi vaadata ja ükskord isegi piknikku pidada lastega. Huelgoat on tuntud oma kivimürakate, müstilise ja legendaarse metsa poolest. Siin olevat kunagi kuningas Artur ringi liikunud. Kivimürakad on muljetavaldavad, nende vahel looklevad pisikesed rajad, kust saab läbi pugeda. Lastel tuleb ainult silm peal hoida, et nad kuskile auku ei kukuks. Sellest kirjutan ka veel hiljem ja panen fotosid ka üles.
Käisin ka koolis, direktoriga kohtumas. Istusin direktori kabinetis kaks tundi ja väga vahva oli. Hakkan andma prantsuse keele tunde, ôpilasteks 15 inglise lapsukest ja 1 täiesti umbkeelne vene poiss. Hakkan ka andma inglise keele vestlustunde, eesti keele tunde vabatahtlikele, mingit teatriprojekti ûhe teise ôpetajaga vedama ja üksi üht teist projekti inglastest ôpilastega, kel pole môtet kooli inglise keele tundides osaleda. Väga huvitav on prantsuse koolisüsteemiga tutvuda (mis on, minu meelest, suhteliselt absurdne ja lapsevaenulik). Käisime ka kooli kôrval asuvat lasteaeda vaatamas- selline armas oli, palju ruumi, polnud liiga palju plastmassi, lastel on seal kindlasti tore. Aga kooli sööma me teda ei jäta- ei taha, et ta sööb krabipulki ja Marsi-shokolaadi.
Aga noh, kedagi kuskil veel pole, ôpetajad vajuvad tôôle alles 3. septembril, ehk siis reedel. Kool kestab poole üheksast kella viieni, vahepeal on pooleteisetunnine söögipaus.
Mis on veel tore: sôbrad, kes vajuvad ette hoiatamata külla. Me oleme ühe nädala jooksul tutvunud nii paljude meievanuste vingete inimestega, iga ôhtu kutsutakse kuhugi, laste rütm on peaaegu et segi, aga nad peavad veel ônneks vastu.
Aga internetti ega telefoni meil ikka veel pole...