Eile saime R.-ga anonüümse kirja. Suur kaunistatud ûmbrik (eriti lahe oli margiimitatsioon prantsuse värvides surnupealuu,kes näitab keskmist sôrme) ja sees väike vinge postkaart, mille sisuks oli lühidalt kokkuvôttes see, et me ei tohi Bretoonimaalt ära kolida soolakringliôgijate maale (ehk Strasbourgi) ning et kollektiiv nimega "Kôik koos selle nimel, et R., M., A. ja E. vôiksid elada väärikalt kesk Bretoonimaa metsikut loodust" alustab kampaaniat meie siiajäämise nimel. Hoolimata sellest, et saadetis oli anonüüme, arvasime siiski ära, kes selle kaardi kirjutas - head sôbrad eelmisest külast. No mul tulid muidugi kohe pisarad silma. Et kôik see vaev, postikulu, tähelepanelikkus ja hoolivus.... Ahh, ei ole meil praegu kerge, ei ole. Päriselt ei ole. No ei ole jah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar