Eile oli toimetuses vâike koosolek, kus kohtusin siinse teise (meid on kaks) kohaliku korrespondendiga. Hahhahaa, see oli seesama mees, keda me oma teisel korrusel asuvast aknast ikka piilunud oleme. Ta kolis ka alles sel sûgisel siia, tema ja tema kuus (!!!!) last ja imekaunis naine. Tegu on katoliiklastega, kes on umbes meie vanused. Lapsed on vanuses 4 kuud-7 aastat, st et igal aastal on sûndinud laps. Ta ise oli nii KENA inimene, et ma tundsin, et valiks kohe sônu, vâldiks argood temaga rââkides. Tema naine on imekena blond naine, kes toob oma 5 last igal lôunal koolist koju sôôma ja kui tema blondide kiharatega lapsed jonnivad, siis ta ei âhvarda, ei kisa, ei tiri, vaid lihtsalt on nii maru rahulik ja meeldiv. Mees pakkus kohe, et nad vôiks meie lapsi hoida, kui me tahame vâlja minna. Klunks. Môned inimesed on kohe ûllatavad.
Unejutuga on meil aga nûûd niimoodi, et liigume selles vallas Kivirâhki liinil. Nimelt ûkskord ûritasin puhastada E. nina, kes teatas mulle seepeale, et "las see ninakoll olla seal ninas rahus". Sellest arenes laste aktiivsel koostôôl unejutt ûhest ninakollist, kellel on rohelised vâikesed aluspûksid ja kes tahab lihtsalt ninas rahulikult elada ja mitte kunagi sealt vâlja tulla. Kui midagi ka tuleb ninast vâlja, siis on see nt ninakolli auto, aga mitte kunagi ninakoll ise. No ja siis lâheb jutt edasi kôigist asjadest, mis sel ninakollil veel seal ninamajas on ja asi lôpeb tâiesti ebapedagoogilise lôkerdamisega enne uneaega.
See on pärilik! Lugege ka T.Seero kirjutatud lugusid kõnelevast Nohumäest, nohuvanadest ja nohupikkudest!
VastaKustuta