Tähenärimist.

Ma ei kannata kohe, kui asju tehakse poolikult. Ma tôlgin siin aeg-ajalt tekstikesi Teeme Ära! aktsioonile (vabatahtlikult, nagu nad kôik seal on), mis nüüd siis üle kogu ilma levib. Pr keele tôlke on seal mitu, aga no mind ajab nii närvi, et ei suudeta asja nii korraldada, et oleks ühed terminid ja üks süsteem. Nagu ikka, tehakse asju üle jala (on see väljend nii?), kôik on jube entusiastlikud ja aatelised, aga mina närin tähti.
Ok. See sai hinge pealt ära.
A.-l on väljamôeldud sôbranna. Sôbranna nimi on Belle, ta elab (vist) Eestis, on 5-6 aastane. Praegu ei ole rohkem informatsiooni. Ah, kuidas mulle meeldib see tema praegune iga. Nii palju fantaasiat ja süütust ja armsust, et oh.
Meil on R-ga homme viis aastat abielu täis. Me ei pea seda kuidagi eriliselt, tähistame rohkem seda 8 a. tagust kohtumist, aga ikkagi on tore. Kingitusi me üksteisele traditsiooniliselt ei tee, aga see-eest sööme. Homme sööme hanemaksapasteeti ja ühte eksperimentaalset läätse-lôhe rooga.
Seoses toiduga on mul üks plaan. Kui mu kôik muud projektid siin lörri peaks minema, siis ma tahaks minna ôppima kokaks. Mitte, et sellel alal hiljem tööd teha, vaid ainult enda jaoks. Aina rohkem ja rohkem tunnen ma, kuidas toidutegemine on mu jaoks nii teraapiline ja loov tegevus. Ja ma ei kannata enam "lihtsaid" toite. Retsepte on lahedaid, aga kôige rohkem meeldib mulle teha tunde järgi ja eksperimenteerida. Ja see tunne, kui eksperiment läheb täie ette, vat see on lahe.
Koolis on praegu lahedam: tôstsin tunniplaani ümber ja nüüd on mul lôpuks ometi ôpilased jagatud kolme erinevasse tasemesse, enne oli kolm taset ühes tunnis, ma olin nagu vurrkann nende vahel. Lisaks teen loova kirjutamise tundi, mis on juba sellepärast lahe, et ma ei pea kogu aeg rääkima ja nad kirjutavad omaette nohisedes omi asju. Pool praktikast ongi juba läbi, uskumatu. Veebruaris ja aprillis on vaheajad, môlemad kaks nädalat, nii et ega palju tööd enam polegi jäänud teha.
Bretoonid ootavad lund, ehk tuleb midagi nädalavahetusel maha.
Aga mina ootan kevadet! Eriti lahe on see, et siin kogu aeg linnud laulavad, minu jaoks on linnulaul selge kevadekuulutaja.