Varsti tuleb kevad!

Jah, mul on ikka nii olnud, et 1. jaanuaril hakkan kevadet ootama, päevad on pikemad ja ma tean, et kevad, minu kôrgaeg, pole enam kaugel.
Eelmisel nädalal sai käidud eksameid tegemas. Olin puruhaige, see oli muidugi huvitav kogemus tôusta üles 5:45 ja sôita seitse tundi rongiga ja seda tühja kôhuga, sest iiveldus oli nii suur. Reisile järgnenud eksam oli ka muidugi huvitav. Ülikoolilinnakud on Prantsusmaal nii-nii koledad ja suured. Aga Rouen ja selle elanikud olid meeldivad. Teisel eksamil istudes môlgutasin muidugi môrudaid môtteid sellest, et halloo, ma olen üle 30. aasta vana, mida ma siin teen ja mis môte sellel kôigel on? Mida aasta edasi, seda vähem näen ma môtet tuupimisel (no oli ju eksamigi jaoks vaja ôppida pähe definitsioone, tsitaate jne jne) ja hinnete panemisel. Teise tunni lôpuks olin ma juba päris kuri kohe kogu selle süsteemi peale. Kas poleks olulisem asja tuumast aru saamine ja selle üle arutada suutmine? Vôiks ju lasta kasutada materjale, jahuda oma ideedest...aga ei, hea hinde saamiseks peab kirjutama seda, mida ôppejôud ütles. Rrr.
Aga selle kahepäevase väljasôidu tipphetkeks oli kolmetunnine jalutuskäik linnas, kaardita, seljakotiga, sihitult, silmad majafassaadidel, kiirustamata, sôômata, pissimata... Hakkasin môtlema, et ega ma polegi ju kuskil niimoodi ûksi kâinud. Mulle vâga meeldis ja ootan juba juunit, et saaks uuesti seiklema minna.
Kahjuks astusin allahindluste ajal ka poodidest lâbi, sest mul oli pâriselt uusi pûkse vaja. See oli kohe vâga hirmus. Jôudsin ûhe kurnatud mûûjannaga kaklemagi minna. Aga teiseks elamuseks oli ka hetk, kui ma astusin ûhest kaubandusmekast otse Roueni katedraali, mul oli tunne nagu oleks ma sattunud pôrgust paradiisi. Ja ma ei ole eriti tundlik kirikute osas, aga see katedraal môjus mulle nagu rahuoaas.
Nii et jah, eksamite osas pole mul ôrna aimugi, mis saama hakkab, sest nad olid tegelikult rasked. Ja tulemused tulevad kunagi kuu aja pârast posti teel. Jah, posti teel.
***
E. oli tâna nii âge. Pûhkisin pôrandat ja âkki jooksis seal ûks âmblik. E. jooksis kohale ja ûtles: "Ma ei karda âmblikku" ja vôttis ta lihtsalt nâppude vahele ja viis ôue. Ma olin uhke nagu juudi ema! Ja kavatsen teda âmblike vâljaviskamise osas edaspidi usinalt âra kasutada.