Tâna, rââkides armsa eesti sôbrannaga, tôdesime, et Eestist âraolek, eemal elamine teeb nii tundlikuks. Jah, kohe kui on mingi madalseis, on see kohe nii vôimsalt, ja seda sellepârast, et kodu on nii kaugel. Olgugi, et mul pole kohanemisraskusi olnud, et tunnen, et mul on siin hea, jne jne, on mingi baas justkui puudu. Just see koht, kus sa saaks sûdamerahus teki all kûgeleda, sest sa tead, kuidas asjad kâivad, et elu lâheb edasi. Siin ei saa, sest mône koha pealt ma ei tea, kuidas asjad kâivad. See masinavârk on siin nii suur ja mina, vâike eestlane, olen nii vâike. :)
Hâid uudiseid pole. Kui ehk see, et R. tuleb ka ikkagi juulis Eestisse (pidi olema teistmoodi).
Ma tôesti igatsen teie jârgi, armsad sôbrad, teie vaikiva ja rahuliku kiindumuse pârast, jâtkuva olemasolemise pârast, meie ûhiste mâlestuste ja tuleviku pârast.
oh sa Miisu. Sul on kodu poues ju ja sind oodatakse Eestis, see on ju nii tahtis.. Saased, Eestis, ka ootavad ja hoiavad hinge kinni, et saaks teid hingelisi monu ja kiindumusega jarada.Kull Kalev uks kord koju jouab, uueks looma ja onne tooma ja hoisassa jne
VastaKustuta