Ajakirjanikud....brr!

Ma pidin kohe sule haarama ja kirjutama mulle murettekitavast ajakirjanikust! Ta on kirjutanud muuseas järgmised artiklid:
http://arvamus.postimees.ee/761038/andrei-titov-jole-tegu/
http://www.naine24.ee/326629/piret-tali-voitlus-uksildaste-sudamete-rindel/
+mingi artikkel jaanuari- vôi veebruarikuises Eesti Naises.
http://www.epl.ee/news/arvamus/piret-tali-naised-miks-te-siis-kraamite-nii-palju.d?id=60879627
http://memokraat.ee/2011/11/miks-me-siis-kraamime-nii-palju/

Ah, ma ei tea, ta jutt, kirjaviis, suhtumine alati ärritab mind, isegi kui ma vôin mône asjaga nôustuda. Enamasti naaksub ta minusuguste reeturlike eesti naiste kallal, kes ei ela Eestis vôi on koos välismaalasest mehega. Ta tundub mulle kibestunud naine, kes nûûd vabakutselisena ei leia endale kuidagi rakendust peale teemade pastakast vâljaimemise.
Ja ma ei saa tegelikult aru, saan üha vähem ja ei tahagi aru saada sellisest natsionalistlikust sônadega vehkimisest. Vôi sellest, et kas ajakirjanikel, sh pan Pulleritsul, tôesti muust ei ole kirjutada? Mis neid ôieti hâirib kogu selle teema juures? Mis see nende asi on? Ma ei saa aru, kas ajakirjaniku tôô on tôesti selliste môttetute artiklite kirjutamine? Kas ei vôiks kirjutada millestki harivamast?
Pan Pullerits ârritab mind vist kôige enam, isegi kui ma saan aru, et see ta eesmârk ongi.
Kôiki neid asju hakkab aastate jooksul kogunema (ja vimm koguneb ka): laused à la "millest te R.-ga ûldse rââgite?", "ma tahaks kûll, et mu lapsed eestlased oleks", "kas R. eesti keeles ei vôi rââkida, miks meie peame inglise keeles rââkima", sônad nagu "tibla", "neeger"...
Puhast eestlast ei ole olemas! Ainult rumalad natsionalistid (nagu igas riigis) arvavad nii. Môni aeg tagasi ma tundsin end puudutanuna, justkui peaks end ôigustama, aga enam mitte. Tahaks pigem aina rohkem ârritada. Vastlapâeva me ei pidanudki sel aastal! Vabariigi aastapâeva pidasime nii, et E. sôi esimest korda elus jââtist ja oksendas! Eesti Lauluga pole peaaegu ûldse kursis peale selle, et vôidulaul sobib kuskile Rama margariini reklaami!
Vat sellepârast ongi mul siin praegu tunne nagu luupainaja oleks rinnult kadunud (teate ju seda luupainaja-motiivi eesti rahvalugudes?). Ma saan hingata.