Meest pole, autot pole, õues äike, taevas kollakassinine ja keset taevast pilvesilm nagu Sauroni silm. Ainult lamp põleb, kõik muu on seinast väljas. Laps magab. Naine joob teed ja lehitseb närviliselt vanu Keskuseid. Ilm vastab meeleolule. Ukse taga on raske püss. Igaks juhuks. Kuskil naksub midagi. Naine võpatab. Saagu see õhtu ja öö juba ükskord mööda. Ahi ei põle, öö tõotab tulla külm.
Lamp tuleb ära kustutada, süüdata maja ainus küünal ja otsida üles taskulamp. Äike kumiseb mäenõlvade vahel justkui ta oleks orus lõksus. Maja ragiseb iga kord, kui äike lööb.
Korraga vaikus. Vihm lakkab, äike kaugeneb. Või hoopis läheneb veelgi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar